Tere lugejad
Ma hakkan nüüd kirjutama ka eesti keeles. Esiteks vabandused hilise postituse eest. Me läksime Aragoni trenni märtsi alguses. Me saime tänava Honda CBR 600 PZ Motorspordi käest laenuks ja suured tänud selle eest. Meil oli plaanis teha neli treeningpäeva aga kahjuks suutsime teha ainult ühe täis päeva. Esimesel päeval oli väga külm ja märg ja hotellis sadas isegi lund. Pärastlõunal hakkas rada kuivama ja ma sain minna viimased kaks trenni ja sõita. Ma õppisin puhtalt tundma mootorratast ja rada kuna see oli mu esimene kord Aragoni rajal ja teine kord selle mootorrattaga. Ma sain selgeks kuhu rada pöörab ja see oli juba täitsa hea. Teise päeva hommikul oli jälle külm aga siis ma läksin esimesse trenni. Meil oli kokku päeva jooksul kuus trenni ja nende kuue trenni jooksul mu ringiajad paranesid koguaeg ja ma hakkasin ennast aina mugavamalt tundma mootorratta peal. Ma tundsin võidusõidutsiklite ja enda tänavatsikli kaalu vahet pidurdusmaadel aga see ei olnud nii hull. Arengut näitas see et mu parim ring tuli viimasel ringil kui rehvid olid sõitnud umbes 300 km. See päev oli väga hea. Kolmanda päeva hommikuks panime me alla uued rehvid. Hommik oli jälle väga külm seega me jätsime vahele esimesed kolm trenni ja läksime neljandasse. Kui ma läksin ma tahtsin kohe samast kohast jätkata kus eile pooleli jäi aga kuna oli külm ja uued rehvid ja ma liiga agressiivne gaasiga lennutas tsikkel mind minema. Ma murdsin vasaku randme. See oli väga loll viga minu poolt ja ma isegi ei saa aru kuidas ma seda tegin aga enam ei saa midagi muuta. Ma ei saanud sõita kolmandat ja neljandat päeva trennist seega raisatud aeg. Vabandused tiimi ees. Trenn ei lõppenud hästi aga ma sain raja selgeks ja oma kiiruse tagasi peale talvepuhkust. See on väga tähtis. Nüüd ma ootan Alcarrase trenni European Junior Cup-iga ja siis kohe Aragoni võistlus.
Ma hakkan nüüd kirjutama ka eesti keeles. Esiteks vabandused hilise postituse eest. Me läksime Aragoni trenni märtsi alguses. Me saime tänava Honda CBR 600 PZ Motorspordi käest laenuks ja suured tänud selle eest. Meil oli plaanis teha neli treeningpäeva aga kahjuks suutsime teha ainult ühe täis päeva. Esimesel päeval oli väga külm ja märg ja hotellis sadas isegi lund. Pärastlõunal hakkas rada kuivama ja ma sain minna viimased kaks trenni ja sõita. Ma õppisin puhtalt tundma mootorratast ja rada kuna see oli mu esimene kord Aragoni rajal ja teine kord selle mootorrattaga. Ma sain selgeks kuhu rada pöörab ja see oli juba täitsa hea. Teise päeva hommikul oli jälle külm aga siis ma läksin esimesse trenni. Meil oli kokku päeva jooksul kuus trenni ja nende kuue trenni jooksul mu ringiajad paranesid koguaeg ja ma hakkasin ennast aina mugavamalt tundma mootorratta peal. Ma tundsin võidusõidutsiklite ja enda tänavatsikli kaalu vahet pidurdusmaadel aga see ei olnud nii hull. Arengut näitas see et mu parim ring tuli viimasel ringil kui rehvid olid sõitnud umbes 300 km. See päev oli väga hea. Kolmanda päeva hommikuks panime me alla uued rehvid. Hommik oli jälle väga külm seega me jätsime vahele esimesed kolm trenni ja läksime neljandasse. Kui ma läksin ma tahtsin kohe samast kohast jätkata kus eile pooleli jäi aga kuna oli külm ja uued rehvid ja ma liiga agressiivne gaasiga lennutas tsikkel mind minema. Ma murdsin vasaku randme. See oli väga loll viga minu poolt ja ma isegi ei saa aru kuidas ma seda tegin aga enam ei saa midagi muuta. Ma ei saanud sõita kolmandat ja neljandat päeva trennist seega raisatud aeg. Vabandused tiimi ees. Trenn ei lõppenud hästi aga ma sain raja selgeks ja oma kiiruse tagasi peale talvepuhkust. See on väga tähtis. Nüüd ma ootan Alcarrase trenni European Junior Cup-iga ja siis kohe Aragoni võistlus. 
No comments:
Post a Comment